Imeline tehnikamees, kellel on alati imelisi filmiideid, samuti võime leida sobivaid filme, need üles otsida ja ette panna. Ilma temata samuti ei saaks.
Imelike Filmide Festival on festival neile, kes tahavad teistsugust kino...
…teada neid lugusid, mis on veidrate, kummaliste, imelike või lihtsalt eripäraste filmide taga. Ja samuti nautida selliseid filme. Oleme töös aastast 2013 ja lõppu ei paista.
Filmid, mida oleme toonud rahvani
Imelike Filmide Festival on nii Tallinnas kui Tartus.
Tartus Kultuuriklubsi Salong (Vanemuise tn 19).
Ja Tallinnas näitame filme Winklis (Suur Karja 8)
Imelike Filmide Festivali patroon on aastast 2016 Ivo Linna.
Meeskond
Harly Kirspuu
IFFi looja ja mootor, kes otsib filme, üritab filmide loojaid esinema saada ja hoiab süsteemi töös. Kontakt harly@imelikudfilmid.ee
Julius Kits
Tubli ja võimas hobune kes koos eelmainit hobusega paneb asjad juhtuma, otsib filme ja tegeleb muuga ka. Ilma temata ei saaks.
Riho Rausma
IFF-i meeskonna poolt loodud filmid
Filmid, mille on IFFi meeskond välja genereerinud on „Reich of the Dead“, mis nägi ilmavalgust 2019. aastal. Ja teine film on esimese järg „Reich of the Reich“ (2022). Ning kaks ei jää kolmandata. Viimane linateos, mis tulevikus ilmub on „Dead of the Dead“. Esimesed kaks filmi on esilinastunud Haapsalu Õudus ja Fantaasiafilmide Festivalil (HÕFF). Antud meistriteoste puhul on tegemist on eesti esimese nazi zombi filmide triloogiaga. Filmide sisu on lihtne , kuidas eliitsõdurite grupp pistab rinda zombidega, kes on juhtumisi Teise maailmasõja aegsed natsi zombid. Filmide puhul on tegemist täiesti omaalgatusliku projektiga, mis liigitub trash filmide kategooriasse.
Reich of the Reich (2022)
Reich of the Dead (2019)
Uudised
Filmiõhu arvustused
IFF in review. Meister ja Margarita (2024)
Olen ka mina mõnel pool pealt kuulnud arvamusi, et kõik vene kultuur – kirjandus, muusika, filmid – peaks üldse Eestis ära keelatama. Ma ei usu, et see väga hästi töötaks, inimestele ju meeldib taga ajada just seda, mis keelatud on. Ja pealegi…
… käsikirjad ei põle.
„Meister ja Margarita” oli kunagi üks vähestest koolikohustuslikest raamatutest, mis mulle tõepoolest meeldis. Ma olin küll raamatukoi ning gümnaasiumi kirjanduseõpetaja oli fantastiline, aga kõiki sellised vanu raamatuid, mis ei olnud just Sõrmuste Isand, pidasin ma kohutavalt igavaks ja kuivaks. Õpetaja pani meile aga enne raamatu kätte andmist käima klipi 2005 teleadaptsioonist[1], ning mul läksid silmad peas põlema.
Kui keegi meist on täna see üks kümnest tuhandest[2], kes ei ole veel Bulgakovi romaaniga kursis, siis lühidalt: Nõukogude võimu poolt tsentseeritud kirjanik, keda nimetatakse vaid Meistriks; Meistri imekaunis armastatu Margarita, kellele langeb isegi vanakuradi enda tähelepanu; vanakurat ise, professor Woland, tuleb oma õukonnaga Moskvasse korraldama saatanlikku balli ja muidu kuraditempe tegema; ning Pontius Pilatus, kes kõhkleb oma otsuse üle mõista Jeesus ristisurma.
18. Detsember 2024